Pohiranna alal on sajandeid räägitud ja räägitakse kirderannikumurde üht vanapärasemat ja omapärasemat murrakut – Kuusalu rannakeelt e pohirannat.
Murraku piires on erinevusi nii kahe poolsaare – Pärispea poolsaare ja Juminda poolsaare vahel kui ka läänepoolse ala (Kaberneemest Salmistuni) keeletarvituses. Viimases esineb Jõelähtme murrakuga ühiseid jooni ning on rohkem sarnasust kirjakeelega kui Kolga ja Kõnnu rannakülades.
Mõne teadlase (V. Lang, S. Junttila) praeguste arusaamade kohaselt on rannakeel kunagi kuulunud kokku mõne soome hõimukeelega. Seda väidet tõestavad paljud vanad rannamurde ühisjooned soome keelega, millest kõik ei saa olla soome keelest laenatud. Rannamurre võib olla siirdemurre soome ja eesti murrete vahel.
